Kliimakindla majanduse seaduseks nimetatud käsulauad said augusti alguses valmis ja kliimaminister saatis need arvamuse avaldamiseks kooskõlastusringile.
Kui öelda, et see seadus seab Eesti riigile konkreetsed eesmärgid kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks ja tähtajad nende eesmärkide täitmiseks, siis iseenesest see nii ka on.
Ent sellegipoolest peab seda pidama ka pooltõeks.
Tegelikult peaks seda kliimaseadust hindama hoopis rahanumbrite abil.
Ehk kõik see, milleks see seadus Eesti inimesi ja ettevõtteid kohustama hakkab – olgu selleks energiamajanduse ümberkorraldused või muud suunised ja koormised – tuleb meil endil ühiskonnana kinni maksta ja selle kogukulu aastani 2050 küündib kümnete miljardite eurodeni.